Järgnevalt paari sõnaga valitud tarkvaradest, mida võrdlema allpool hakkan. Esimene neist , Apache HTTP Server tõenäoliselt ei vaja detailsemat tutvustust IT teadlikele inimestele. Tegemist on hetkel levinuima veebiserveriga maailmas. Teise tarkvarana sai valikuks teine äärmiselt tuntud operatsioonisüsteem Ubuntu. Valiku tegin sellise just seepärast, et mainitud kahe tootega puutun kokku pea igapäevaselt. Aastaid kasutan isiklikuks tarbeks juba Ubuntu operatsioonisüsteemi ning Apache veebiserveriga puutun palju kokku oma igapäevatöös. Tegemist on küllaltki sarnaste arendusmudelitega, räägime neist nüüd lähemalt.
Apache HTTP Server
Kõnealuse „legendi“ arendamise ning halduse eest vastutab avatud arendajate kommuun, millisesse kuuluvuse kiidab heaks Apache Software Foundation (ASF). Sinna alla on koondunud tegelikult mitme tarkvara projekti arendamine, lisaks veebiserverile on töös ka palju muud. Nimekiri nendest asub siin. ASF kujutab endast hajutatud (ülemaailma laiali) arendajate kogukonda. Töö käib eri riikidest ning eri aegadel. Piltlikult toimub töö 24/7 ehk kusagil riigis on ikka päev ja just seal arendajad „nokitsevad“. Kui neile saabub öö, koidab hommik mujal ning tööd jätkatakse. Seetõttu tegemist väga produktiivse lahendusega. Kogu produtseeritav tarkvara saadetakse laia maailma kasutades Apache License tingimusi ehk tegemist on vaba tarkvaraga ning avatud lähtekoodiga. Arendustööd kirjeldatakse kui suurt sümbioosi (koostööd) erinevate arendajate vahel ning reeglina võetakse arvesse üldsuse (ASF sees) arvamust. ASF sees saab iga arendaja valida omale projekti millesse panustada ja kus kaasa lüüa. Seega on tegemist selliste iseformuleerivate spetsialistide grupid erinevate projektide haldamiseks ja arendamiseks. Tulemuseks on motivieeritud seltskonnad. ASF liikmeks on võimalik saada kui oled panustanud mõnda ASF projekti vabatahtlikult ning sinu tööd hinnatakse ja sellest kasu nähakse. Oma panus on võimalus anda kõigil ja asjasse tõsiselt suhtumise korral ei ole võimatu pääseda näppudega päris sügavale „masinasse“. Muuseas, ASF-i peetakse kui teise generatsiooni avatud lähtekoodiga organisatsioon. Lisaks kõigele muule pöörataks tähelepanu ka seaduslikule küljele ning üritatakse kaitsta vabatahtlike panust arendusse, ühesõnaga jälgitakse, et keegi ilmasjata omale liiga palju tunnustus Apache najal ei hammustaks. Arendajate tarvis peetakse konverentse ApacheCon, millises tutvustatakse tehtut ja tehtavat, räägitakse tulevikuplaanidest ning motiveeritakse arendajaid.
Ubuntu
Populaarse operatsioonisüsteemi arendamiseks on loodud meeskond, mis kannab lakoonilist nime UbuntuDevelopers. Kogu mainitud meeskonna poolt tehtav töö on avalik kõigile st läbipaistev. Uksed on valla kaasalöömiseks vabatahtlikele, kes piisavalt huvi üles näitavad, piisavat kogemust omavad ning kommuuni suhtes pühendumist üles näitavad. Põhimõtteliselt täpselt sama olukord nagu Apache arendusmudeli juures. Tegelikult on selline joon enamustel vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga projektidel. See määrabki asjale trumpi ning konkreetse mudeli eelise. Ubuntu juures on oluline asjaolu, et koostööd tehakse palju Debian-i arendajatega. Põhjus väga lihtne - Ubuntu baseerub Debianil. Ühiskonna seisukohast loodame, et mõlemal on üksteise arendusse ühteist panustada, mis loob paremad lahendused kasutajatele. Ubuntu puhul tasuks mainida nende suurt tahet uusi arendajad kaasata, selle tarvis on loodud lausa programm. Ubuntu „vanemad“ arendajad püüavad juhendada ja õpetada nooremaid. Tegemist on sisuliselt iseendale tööjõu kasvatamisega, kui hästi see välja kukub, näitab aeg. Igatahes huvi on olemas. Lisaks arendajatele toimub sama õpetamine ka muu vajaliku personali tarvis, täpsemalt saab lugeda Ubuntu wikist. Ubuntu arendamiseks on töötatud välja ka spetsiaalsed operatsioonisüsteemipõhised arendusvahendid millede allalaadimine ja kasutamine on kirjas Ubuntu kodulehel. Arendajatele korraldatakse erinevaid motivatsiooni programme ning üritatakse tekitada väga soosivat arendustpinnast. Iga aastaselt toimub ka peamiste arendajate kokkusaamine päriselus, kus pannakse paika uue versiooni plaanid ning muu näost-näkku arutelu vajavad punktid. Kogu üritus on avalik kuid ei ole suunatud publikule vaid rõhk on töö teostamisel, pealt aga võib vaadata igaüks.
Jah, tegemist siis suhteliselt sarnaste arendusmudelitega. Hästi ilmestavad need 2 just vaba tarkvara ning avatud lähtekoodiga projektide arendustööd. See on kiire, motiveeritud, pidevalt toimiv ning nagu nende kahe näite puhul tõestatud – väga hästi toimivad. Võimalik on korda saata suuri asju. Vaja on lihtsalt õigeid ja motiveeritud inimesi ja valikuvabadust.
Mina tänan.
No comments:
Post a Comment