8. nädal: Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne: Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Kui liigitada IRC jututoad virtuaalmaailmade alla siis olen olnud selles vallas tegev aastaid ning seda siiani. IRC kanal kus alaliselt figureerin siiski on natukene teistsuguse tähendusega. Tegemist on rohkem lihtsalt virtuaalse paigaga kus meie sõpruskond online's koos on. Tegemist ei ole niivõrd „virtuaalse“ asjaga, me kõik teame üksteist päriselus, ei toimu midagi rohkem kui suhtlus. Seepärast arvan, et virtuaalmaailmad on minu jaoks täiesti uus asi. Tõsi, kunagi sai paar aastat mängitud rollimängu MUDA. Peab tunnista, et mäng haaras päris endasse. Hetkel ei mäletagi täpselt mis mind sealt viimaks eemale kiskus – üldiselt vist reaalse elu pealejäämine. Igatahes otsustasin proovida ära kuulsa SecondLife (SL) virtuaalsuse.

Registreerimine, konto loomine ning kliendi paigaldamine ei valmistanud probleeme. On näha, et selle taga on inimesi, kes asjaga tegelevad – kõik oli läbi mõeldud ning muudetud sujuvaks. Samamoodi võib kiita kasutajaliidest või klienti või kuidas seda kõige õigem nimetada oleks? Kõik on lihtne ning esmakordsel kasutamisel (mis minu puhul vastas tõele) ei olnud asi keeruline, kõik suhteliselt loogiline. Nüüd aga asja enda juurde – elu virtuaalmaailmas. Vot ei tea, võimalik, et ma proovisin liiga vähe, aga tuleb ausalt tunnistada, et aastate tagune MUDA mängimine haaras mind rohkem. Au ja kiitus inimestele kes SL elu edasi veavad ja arendavad – aga kahjuks see minule isiklikult pinget ei paku. Ma saan pähe formuleerida huvitavama „virtuaalmaailma“ kui ma raamatut loen. Kas äkki ongi asi selles, et seal on kõik ette-taha ära tehtud ning sellega inimese enda fantaasialendu piiratud? Käisin läbi paar kohta, kuhu teleportida sai, selline tavaline multikas, tuletas meelde millegipärast vana kuulsat mängu Larry :)

Peale ca tunnist proovimist, helises mu telefon ning reaalne elu kutsus pubisse. Ilma kõhkluseta läks SL aken kinni. Tõenäoliselt on minu puhul hetkel veel reaalne maailm olulisem. Teistpidi pani mõtlema, et mõni inimene võib-olla on olukorras kus tal on võimatu kodust lahkuda, piiratud on temale päris elu kasutamine. Arvan, et SL on sellistele inimestele super väljund sotsialiseeruda sest seal neile ei kehti piiranud mis IRL olemas.

Mina tänan.

7. nädal: Märgendamine ja folksonoomia

Nädala ülesanne: Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Kuna tooma peab ühe halva ja ühe hea näite siis seekord ma alustaks halvast näitest. Siinkohal tahan kohe mainida, et olukord on subjektiine. Kindlasti leidub kodanikke, kes sama asja pigem huvitavaks, kasulikuks ja heaks hindavad. Asja juurde – mind tohutult härib, et FB-s on võimalik sildistamine (tagging), erinevatel piltidel ning sealsamas viide persoonile. Samas ma pole kunagi uurinud äkki on võimalik see keelata ja puhun siin tühja vaenu välja. Kindel on aga fakt, et vaikeseadetega on see sisselülitatud ning kasutatav. Lihtsalt ei meeldi!

Nüüd siis hea juurde :)

Siia tooks näiteks (samamoodi puhtalt enda kogemusest) ka loengu materjalides mainitud Delicious. Kasutan seda ise ning aktiivselt. Enne kõnealuse rakendamist olid kõik järjehoidjad segamini kadunud ning ...huuh hullumaja. Õnneks võimaldab konkreetne lahendus väga hõlpsasti asju sorteerida ja sildistada, mille tulemusena on hiljem asjade leidmine vägagi mugav ja mõnus - organiseeritus. Julgen kõigile soojalt soovitada. Kusjuures ma ei kujutaksi enam elu ette kui niimoodi opereerida üks hetk ei saaks. Pool mu veebielu on korraldatud just seal.

Mina tänan.

6. nädal: Wiki-maailm

Nädala ülesanne: Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Mõtted tuleks jällegi ajaveebi kirjutada.

Enne igasuguseid ettepanekuid ma tänaks teda loodu eest. Wiki maailm ning sellegakaasnev on tõsiselt mõnus lahendus.

Mul oleks ainult üks asi mida võiks mainida ja arutada Hr. Jimmy Wales'ga  – informatsiooni sisestamine. Võimalik, et viga on ainult minus kuid wiki loomine ja just märgendamine ilusaks tulemuseks on natuke ebamugav. Näiteks hoopis mugavam teksti sisestamine ja kiire vormindamine on erinevatel blogidel, miks ei võiks nii olla ka wikiga. Päris tüütu on mugavalt ja kiireld saada näiteks nimekirju, rõhutatud teksti ja kaldkirja. Lisaks on ebamugav kirjutada wiki enda selles pisikeses sisestusaknas teksti. Võimalus oleks luua ka eraldi rakendus, mis sarnaneb tekstiredaktorile kus saab teksti valmis kirjutada ning siis selle wiki formaati salvestada. Kolmanda võimalusena võiks luua levinumatele teksiredaktoritele wiki mooduli, ala kirjutad teksti valmis näiteks OpenOffices ning salvestad tulemuse wikiformaati, pärast lihtsalt copy-paste wiki aknasse.

Tean, et sarnaseid asju on juba ka loodud (lisamoodulid) kuid viimati kui neid proovisin, ei töötanud need hästi ja tuli ikka käsitööd teha. Võimalik, et nüüdseks on asjad muutunud, ei ole viimasel ajal enam proovinud. Aga selle ma mainiks wiki kohta temale ära.

Mina tänan.

5. nädal: Blogosfäär

Nädala ülesanne: Kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.


Blogosfäär? Kõige praemini seletavad seda sõna tõenäliselt blogi, blogija, veebipäevikud ning nende ümber keerlev ja uuema aja igamehe ajakirjandus internetis. Mis pagana „sümptom“ ajendab ühte persooni blogima? Näiteks võin siinkohal kasutada iseennast, pole kuni ühe ilusa septembri kuu päevani aastal 2011 kordagi plaaninud ise ajaveebi pidada – vaadake nüüd! Minu ajendiks oli kool ning ühe magistratuuris võetud aine edukas läbimine: Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad.

Aga ülejäänud inimesed peale minu?

Arvan, et erinevad motiivid blogimiseks on individuaalsed ning tulenevad näiteks asukohast (loengumaterjalides mainitud Iraan), erialast jne. Prooviks kirja panna peamised motiivid.

Informatsiooni jagamine - isiklikult olen seda kogenud kui „tarbija“ pool. Väga populaarseks on muutund (eriti tänu viimasele majandus-krahhile) eestlaste töötamine/elamine välismaal. Blogi on ideaalne viis sõprade ja perekonna kursis hoidmiseks väljamaal toimetamistega. Samamoodi kasutatakse analoogset blogimist kui ollakse lihtsalt reisil. Kuigi oli nõutud iga motiivi jaoks ka näide siis siia ei hakka oma tuttavate reisi seiklus väljaspool Eestimaad linkima. Ise pole reisiblogi kirjutanud ning loodan õppejõu armule :)

Vabadus janu – mõtlen konkreetselt Iraani (kuid ka muud analoogsed olukorrad), kus ajakirjandus ning meedia on allutatud riigile kus viimane omab tugevat kontrolli ning informatsioon „kallutatakse“. Lehekülg Iranians Blogs, sisaldab mõningaid kokku korjatud viiteid iraanlaste blogidele.

Eriala, töö, reklaam – paljud firmad kasutavad just blogimise võimalusi iseendi huvitavaks tegemisel ning tasuta reklaamimiseks. Selline käitumine on ühe rohkem populaarsust kogumas ning isiklikult tundub, et erinevate ettevõtete blogid, FB kontod ja twitterid hakkavad varsti saama rohkem külastatavust kui konkreetse firma ametlik veebileht. Siia võib tuua kõigi kolme (eriala, töö, reklaam) kohta korraga näiteks poliitikud.

Edevus, oma arvamuse „valjult“ avaldamine – inimene on juba reeglina edevaks loodud ning nõuab teatud tähelepanu. Kui sa oskad midagi hästi siis blogosfäär annab selle näitamiseks hea väljundi, mis iganes valdkond ei ole. Ei hakka ka siia kellegi blogi konkreetselt tooma kuid näitena võiks mainida tõenäoliselt maailma esimest blogijat ja Justin Hall ja tema blogi.

Pean neid põhilisteks blogimise motiivideks, kindlasti on veel mitmeid väiksemaid kui suurimad võiks olla just ülal mainitud.

Mina tänan.

4. nädal: Sotsiaalsed võrgustikud

Erinevalt eelmisest postitusest, ma seekord ikkagi käsitleks Facebook'i (FB). Tõenäoliselt saab antud teema raames konkreetne portaal palju kajastamist. Mina isiklikult tegin valiku sellise, kuna eksisteerin ka ise räägitavas keskkonnas ning tegemist on hetkel suurima omalaadsega. Kindlasti oskan FB kohta kõigeparemini nõutud punkte kirjeldada. Kui kohane, tõmban kindlasti paralleele ka muude analoogidega.

• Identiteet – FB puhul ei saagi me väga rääkida varjunimest või inglise keelse väljendi nickname kasutamisest. Loomulikult on ka erandeid, kuid enamuses (vähemalt eestlaste puhul) kasutatakse päris nime ning seda kujul eesnimi perekonnanimi. Sama loogika kehtis varem Eestit „vallautanud“ Orkut'i kohta. Rate.ee seevastu oli pea 100% vastand kontode nimede osas, ja tegelikult ei mäletagi ühtegi juhtu kus keegi oleks seal oma täisnime all figureerinud.
  
• Kohalolek – noorte seas on kohalolek FB's oluline ning peab olema võimalikult maksimumi lähedal. Tuleb olla kõigega kursis ning kaasal üüa igasugustel muudel toredatel tegevustel, mis kõnealuses keskkonnas võimalik on. Mõni aeg tagasi tekkis ka Facebook'i vestulse võimalus kus on lausa indikaator, näitamaks kellegi kohalolekut. Selline funktsionaalsus kindlasti kiirendab ja õhtuab erinevaid vestlusi tuttavatate (ja miks mitte ka võõraste) vahel.
  
• Suhted – kui meenutada filmi FB loomisest (...või tekkelugu) siis algselt pidigi tegemist olema tutvusmisportaaliga ülikooli linnakus. Suhteliselt esimese ning looja arvates olulise asjana lisati võimalus märkida oma profiilile nn „perekonnaseis“. Tänaseks päevaks on lisandunud pelgalt vallaline/suhtes võimalustele palju muud – abielus, lahutatud, kihlatud jne. Suhete alla võib ka liigitada funktsiooni, millise kaudu on võimalik teisi kasutajaid märkida kui sugulasi: seejuures määratledes kellega täpselt tegu – vend, õde, ema, isa .... . Kus hakkab jooksma piir privaatuse ja mitte privaatsuse vahel? Samas FB looja Mark Zuckerberg tunnistas kunagi ausalt, et Facebook'il ja privaatsusel ei ole midagi ühist. Eks kõnealune joon peab olema määratud igaühe enda peas.
  
• Vestlused – nagu juba mainitud on portaalil olemas täielikult reaalajavestlus – eeldusel, et teine vestluspartner on samal hetkel FB keskkonnas. Rakendus ise on käitumiselt võrreldav nagu Windows Live Messnger'i või Skype vestlustega. Eraldi tarkvara paigaldada vaja ei ole, vastav moodul genereeritakse Facebook veebilehel.
  
• Rühmad – uute gruppide,rühmade loomine ja sinna inimeste kutsumine on imelihtne. Sellekohapealt mulle Facebook isegi meeldib. Kuulun ka ise mitmetesse rühmadesse/gruppidesse. Nii on väga mõnus/kiire/lihtne kontakteeruda näiteks oma kursusekaaslastega koolist mis sai ammu lõpetatud või minutiga edastada kõigile sõjaväekaaslastele kutse ühiseks kokkusaamiseks. See meeldib mulle väga ning see on suuresti asi, miks Facebooki üldse kasutan.
  
• Reputatsioon – kuna enamus inimesi esinevad päris nime all ning ei püüa enda isiksust peita, on ainult FB-s neil raske reputatsiooni tõsta. See punkt vist nii tugevalt Facebook'i kohta ei käigi. Muidugi kui välja jätta filmides ja seriaalides huumorit pakkuv võistlust sõprade rohkuse kohta – mida rohekm sõpru sõbranimekirjas seda „kõvem kutt“. See jutt kõib just reputatsiooni tõstmise kohta mis on raske. Väga naljakalt vastupidine on reputatsiooni kaotamise võimluas – kui see peaks kuidagi juhtuma siis võid kindel olla, et Facebook annab sellele kõva võimenduse. Hoopis teine lugu oli reputatsiooniga Rate.ee keskkonnas, loodud olid isegi erinevad edetabelid ja hidamise süsteemid.
  
• Jagamine – eriti midagi asjalikku FB's ei jagata. Kuigi populaarseks on saanud erinevatel firmadel enda odav reklaamimine läbi nende poolt pakutava kraami loosimise. Inimesed kes kõik konkreetset kontot (reeglina mingi ettevõte) jagavad (ilmub kõigi tema sõpradele „silmaalla“ ja levib tohutul kiirusel) siis kõigi nende „jagajate“ vahel loositakse midagi huvitavat. Suhteliselt labane reklaam näib massides töötavad kui kellavärk. Kõnealuses keskkonnas otsustab juba massi arvamus. Võrreldes mõne vabatarkvara arendava võrgustikuga ei liigu Facebook'is midagi asjalikku – põhimõtteliselt reklaam ja kasutajate jagatud viited millegile nende arvates mainimist väärivale internetis. Omamoodi jagamine on siinkohal ka lihtsalt ühe nupu vajutusega mõnes muus portaalis visata konkreetse artikli/video/loo kohta oma FB seinale mis võib levida nii väga kaugele.
  

Facebook hakkab juba võimaldama väga palju erinevat kraami. „Vanadel inimestel“ oli sellise nähtuse kohta ütlus: „Kui üks asi kõlbab kõigeks siis ei kõlba see millekski!“

Mina tänan.

3. nädal: Võrgukogukonnad

Esimene blogi, esimene teema, esimesed võimalikud punktid – mis seal ikka nii keerulist olla saab. Martin hakkabki blogima.


Kõigepealt kasutan õppejõu poolt mainitud suunavat tarkust ning ei kirjuta Facebook'st. Vist ei olekski tegelikult „hitist“ bloginud. Hakkasin mõtlema, mis „loom“ see kogukond õigemini üldse on – ilmselt on see mingi grupp inimesi keda ühendab kindel ühine omadus,huvi,väljund,mure vms – variante on palju. Määratud või kujunenud on tavad ja reeglid, mis nende elu juhib ja eksistentsi orientiiril hoiab. Paraku ei ole mainitud orientiir alati võrdse pikkusega. Analüüsimiseks valisin kogukonna, mida seob üks tegevus – tegelikult on räägitavat tegevuset tuntud juba sajandeid enne internetiaega.


Valituks sai internetipõhiste oksjonite korraldamise portaal Osta.ee. Julgen liigitada seda nimetaja – võrgukogukond – alla. Tegemist on millegipärast väga kindla seltskonnaga, kes seal alaliselt tegutseb. Hobiks? Ma tean enda tutvusringkonnast juba paari persooni, kes päevas korra või kaks lappab läbi mõned kindlad rubriigid osta.ee veebilehel – äkki keegi pakub midagi head! Osta.ee enda väitel külastatakse neid tööpäeviti üle 800 000 korra. Tegemist on hetkel (aasta 2011) Eesti suurima internetipõhise ostu-müügi keskkonnaga, kus kauplemine käib oksjoni stiilis.


Vaatame kõnelaust portaali kogukondade taastuleku faktorite aspektist:

• Tehnoloogia areng – nagu varem mainitud on oksjon tänu tehnika arengule kolinud kooli kontserdisaalist internetti. Kiirele arengule ning kasutajate kasvule on tugeva tõuke andnud interneti ja arvutite kiire levik massidesse ning nende kättesaadavus (hinna langemine) tavainimestele.
  
• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid – paljudele inimestele on vastukarva rahvast täis ruumis kaubelda või „võistelda“ hea hinna pärast teiste inimestega, ollakse rohkem häbelikumad. Oma arvuti tagant pakkumiste tegemine on sellest aspektist anonüümsem ning kindlasti mugavam mainitud iseloomujoonega kodanikele.
• Ajatu aeg – oksjon ei lõppe siis kui kell on palju või kui näiteks koolikoor tahab samasse ruumi harjutama tulla. Oksjon kestab kuni kaup on müüdud või kuni müüja poolt määratud aeg ümber.
• Hariduslikud püüdlused – tihi leiab vajalikku informatsiooni ning ka kontakte just müüdava kauba kommentaaridest. Koos on väga kirju seltskond – erinevad omaala spetsialist. Ikka ja jälle võib leida, kus keegi räägib müüdavale kaubale lisaks või seletab kuidas õige kasutus on või kuskohast võiks täiendavat infot leida. Näide elust enesest: sõbrapoiss soetas jalgratta ning kauba oksjoni kommentaarides sai teada: kus oleks parimad kohad sõitmiseks, kuskohast ja millist varustust veel osta, mida selle kõige juures jälgima peaks ning mida peab algaja rattasportlane rattatreeningust teadma. Väga meeldiv on suhelda tarkade inimestega :)
• Palju vaba aega, mida sisustada – kuna tegemist on keskkonnaga mis on kättesaadav arvuti ja interneti olemas-olul siis ei ole kuigi keeruline osta.ee portaali kasutamine vaba aja sisustamiseks. Üldse ma arvan umbes 90% kasutajatest külastavadki seda ainult vaba aja sisustamiseks.
• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – reeglina kolatakse ringi seal just vajadusega midagi soetada – midagi vajalikku odavalt omale leida.
• Vahel ka otsene altruism – liikvel on palju kasutatud kaupa, mida müüja enam ei vaja. Väga tore on mõtteviis, et kellelgi äkki läheb tarvis! Selle asemel et jätta asjad niisama seisma või sootuks ära visata on hoopis tervitatavam mõtteviis need mõistliku hinna eest edasi kasutusse anda.

Pean osta.ee ideed heaks ning tänu korralikele registreerimise reeglitele (kasutaja seotakse konkreetse kodanikuga) hoitakse eemale suur hulk huligaane ning muid päevavargaid. Ilma tehnika arenguta oleks „online-oksjon“ meile päris tundmatu väljend

Mina tänan.

...see on millegi uue algus!

Huuh....

Olen siiani suutnud ennast blogimisest eemale hoida, nüüd on Kakk mu ponnistused tuhmistanud :) Isegi blogisse konto tegemine oli huvitav. Nagu väike laps oleks uue mänguasja saanud, loodame, et külge ei jää ;)

martin.